quote of the day:

“So I’m going out there. And I’m going to do the best I can. People are going to get in my way. Things are going to bring me down. But I’m going to keep going. I’m going to reach as far as I can, for every thing I’ve ever wanted. And I’m not giving up. Because that’s what you do when your dreams are more important than your fears. You go out there and ignore the odds. You focus on one thing- that your dreams come true.”

What would you try if you had no fear??

88 days left...

I miss you. I miss the way you look at me. I miss the way you kiss me. I miss the way you hold my hands tightly. I miss the way you hug me. I miss the way you call me. I miss the way you brush off my fringe from my face. I miss the way you care for me. I miss the way you whisper in my ears. I miss the way you laugh. I miss the way you mess up my hair. I miss the way you put your fingers through my tangled hair & still call me beautiful. I miss the way you look when you fall asleep. I miss the way you look when I surprise you. I miss everything about you. I miss you sooo much it hurts !!

No matter how far you are, no matter how long it takes, through disdance and time I'll be waiting...and if you have to walk a million miles, I'll wait a million days to see you smile, through it all, I'll be waiting!

kuidas eristada sõpru headest tuttavatest või siis lihtsalt tuttavatest?

Mida aeg edasi seda enam uusi inimesi kohtan ja saan tuttavaks väga meeldivate inimestega, kes võivad mulle esmapilgul väga sümpaatse ja hea mlje jätta. Mitte, et nad seda hiljem enam poleks, aga mul on see viga, et lasen inimesed liiga kergesti endale südamesse ja võtan kkohe väga omaks. Siis juhtub aga see, et hakkan endast liiga palju andma. Mulle meeldib tegelikult anda ja head teha, aga ma tunneta kunagi seda piiri. Ükshetk lihtsalt teed ja annadest endast kõik ära. Oled see õlg, kus nutta saab, see inimene, kes kuulab ja annab nõu, see inimene, kes on ALATI toeks, see inimene, kes on ALATI abiks ja annab kõik käest ära, et näha endale lähedasi inimesi õnnelikena. Siis tekib, aga see olukord, et üksgi heategu ei jää karistuseta. Muidugi see ei kehti kõigi mu lähedaste inimeste puhul, aga siit jooksebki see piir, kus Sa saad aru, et kes on sõbrad ja kes on lihstalt head tuttavad kellega on hea koos olla ja kellega peaks hoidma seda piiri, et liigselt endast ei annaks, sest ükskõik kui meeldiv see tunne ka poleks, et saab inimestele head teha, tuleb hoida piiri. Lihtsalt, mitte, et iga heateo eest peaks midagi vastu saama, ei , ma ei mõtle üldse seda. Lihtsalt, siis kui endal on sellised olukorrad, kus lihtsalt oleks vaja, et sõbrad ise märkakasid ja oskaksid tulla toetama, kasvõi lihtsalt Sinuga istuma ja jagama, kas sisi kurbust või rõõmu, siis on vähe neid, kes seda tegelikutl ka teevad. Enamus inimesi ongi sellised, kes lihhtsalt võtavad, võtavad, võtavad ja vastu ei anna mitte kui midagi. See on tohutult kurb minusgugusele iniemsele, kes annab alati endast kõik. Tähendab, kõigil on kiiire ja kõigil on tegemist, aga , kui Sa näed, et Su sõbral on raske, siis ei ole see aeg, et pöörata selga vaid võtta ennast kokku ja olla toeks ja mina leian, et kui seda ei tehta, siis ei hoolita piisavalt. Sellistel hetkedel Saadki aru, kes on need inimesed, kedategelikult väärtustada tuleb. Need kes viitsivad märgata ja hinnata neid lükkeid mida oled varasemalt teinud. Kohutav, kuidas iniemse loomuses on kõigega liiga kähku ära mugavneda. Hakataksegi võtma asju for granted ja sisi tekivadki need situatsioonid, kus Sa enam ei märka seda head mida Sulle tehakse ja mitte, et Sa ei taha, Sa ei tule sellepealegi, et võiks nagu midagi vastu teha, võib-olla Sa ei tule isegi selle peale, et keegi üldse Sinu nimel pingutas. Sa ei märkagi endam seda, mis Su ümber toimub. Alles siis, kui jäädakse ilma kellegist/millegist täpselt selle ah-ta-on-niikuinii-minu-jaoks-olemas attitude pärast ilma, õpitakse kõike hindama, aga siis võib ju olla juba liiga hilja. Keegi on Sinus võib-olla selleks hetkeks juba sügavalt pettunud ja ei oskagi Sind enam sama pilguga vaadata. Sellesuhtes, et miks hakata üritama maja päästa siis kui ta juba lagunenud on, miks mitte hoolitseda selle eeest, et ta ei laguneks. Miks mitte panna natuke aega ja energiat sellesse, et asi pagal püsiks. Miski ei toimi ilma pingutusteta. Take no relationship for granted and don't wait til' you're facing the fact "you don't know what you got, til' what you got is gone", start working today and don't let your relationships fall apart, work for them...

http://sayat.me/gretel for all of you haters who hate me, andke minna, tulistage oma kriitikat ja seda paska, mis te mulle näkku ei julge öelda ja muidugi on ka oodatud kõik see hea nendelt headelt inimestelt, kes mind tunnevad või kes ei oma haigeid eelarvamusi ning, kes ei ela gossipist ja välja mõeldud pasast!
Aitähh mulle Teie kõigi poolt!!

xoxo, G

igaühe õnn on kordumatu

Nonii, kirjand oli, otsustasin siis sellel kurikuulsal õnneteemal kirjutada. Ma ei jäänud eriti rahule, kuigi selle õnne teema kohta on mul ikka täiega mõtteid kogu aeg olnud. Ma lihtsaltolen aru saanud, et suhtumine, väärtushinnangud ja see kuidas oma elu elada mõjutavad ikka konkreetselt ülipalju seda, kas oled õnnelik või ei. Pessimism ei vii kusagile, midagi sellest paremaksküll ei lähe. Selleks, et enda õnn leida tuleb ise tegutseda ja vaeva näha ja olla rohkem vastuvõtlikum õnnele. Elu on niikuinii räige libu, aga elama peab ju ja seda aega on meile siin niigi vähe aintud. Seda aega peaks kasutama ära hoopis elu õnnelike ja ilusate hetkede väärtustamiseks ja mis kõige tähtsam PEAB väärtustama, hoidma ja hindama endale kalleid ja armastatud inimesi, sest you never know. Lihtsalt ühe ainsa silmapilgutusega võib saatus kaardid nii ritta panna, et lihtsalt keegi, keda võtsid iseenesest mõistetavalt , on lihtsalt kadunud ja võib-olla isegi igaveseks. You never know what you got, until what you got is gone. Ja kuna inimesed juba seda teavad nii hästi, siis selel järgi peaksgi elama. õppima teiste vigadest ja otseloomulikult ka enda vigadest. Kuna elu kestab vaid hetk, siis on ka see õnn mis meile siin elamiseks antud väga üürike. Nautiga iga ilusat hetke. Nautige kevadpäevi. Nautige päikest, oma sõpru, inimesi keda armastate, oma peret ja kõike muud ilusat. Blokeerige ära kõik mis on halb ja kuri ja võtke rohem ja julgesti vastu õnne ja rõõmu ja ilusaid asju. Neid on siin ilmas niigi vähe.

PS! Jah ma tean, I'm soo full on suhshine ja kevad on mind väga äkiliselt rünnnanud ja mu mõttemaailm on tänu sellele ülimalt positiivseks muutunud, aga see on vist ainult hea :)

xoxo, G

mehed on nii nõrgad

Kuidas vabandab üks avarage playa välja selle, et ta naisi ära kasutab ja selle kuidas ta käitub? Et tema eluarmastus, naine kelle ta endast kõik andis jättis ta maha. Ehk kutt sai löögi oma ego pihta ja tunneb ennast täieliku pussyna, et nüüd tunneb seda tunnet mida iga teine naine tundis, kui tema täpselt sama neile naistele tegi. Ehk kallikesed, KARMA IS A TOTAL BITCH. See on lihtsalt nii, kas Sa tahad või ei, what goes around comes around. Te ei saa jääda selle taha peituma, et teile tehti haiget ja siis lihtsalt hakata naisi ära kasutama enda valu leevendamiseks. Kui naised nii teeks, siis oleks nad automaatselt ju kõigi silmis litsid. Miks see siis kuidagi teistmoodi on? Ei olegi!! Lihtsalt, ma leian, et mehed PEAVAD õppima naisi rohkem austama. Need asjad ei käi nii, et juuakse segi ja siis lihtsalt võetakse mingi suva naine klubist või kust iganes ja siis ärgatakse tema kõrval üles, ise mäletamatagi, mis õhulossid eelmisel õhtul naisele kokku sai valetatud, et naine oma valu leevendamise ja ego tõstmiseks voodisse saada. Hullult lihtne ja hea on ju luua mingi imago endale ja sellega ringi käia ja näidata kõigile kui haavamatud te olete, aga tegelt ei ole ju nii. Lihtsalt, kui te ei taha, et teile naised nii teeks, siis palun enne mõelge natukene oma käitumise üle. See kõik mida te olete teinud tuleb teile lihtsalt tagasi ja see on valusam kui miski muu. Mitte ühtegi valu ei saa leevendada teistele valu tegemisega, see teeb teie enda valu vaid hullemaks, sest see sitt mis te teistele teete tuleb teile lihtsalt veel hullemalt tagasi.

three and a half years

Jah, me elame Eestis ja siin ongi ilmad enamus ajast sitad, aga unless we're willing to leave the place we have to make our days happier ourselves. Ma üritan viimasel ajal täiega positiivsemalt ellu suhtuda ja hinnata seda kõike mis mul on ja vähesel määral see isegi õnnestub mul. Näiteks täna avastasin, et maasikad on juba müügis. Otsustsasin siis endale ühe karbi osta. Läksin ostsin endale ühe hea kehakreemi kaa ja lõpuks suundusin koju ja lihtsalt nautisin maasikaid šokolaadikreemiga. Väljas ei paistnud isegi päikest, aga tundsin, et see muutus mu päeva palju paremaks. Mõtlesin häid mõtteid ja tundsin ennast palju õnnelikumana. Ofc ei saa kogu aeg ülioptimistlik olla, peab olema realistlikult optimistlik ja õigetel hetkedel ka pessimistlik, aga kuna elu on nii kui nii awful bitch and screws us all in a while, we just have to get used to the bitch and try to live with her, ise samal ajal üritades elu nautida. Miski pole igavene, iga hetk mis meile on antud siin ilmas on suur kingitus, so take nothing for granted cause you can lose it all in a second. Hinnake elu, hinnake inimesi oma ümber ja õppige leidma hallides päevades ilusaid hetki.
xoxo

Kallis, Hans...

...ma tahan, et Sa teaks, ükskõik, kui kaugel Sa ka ei oleks, et ma armastan Sind. Ma armastan Sind väga palju ja see ei muutu mitte kunagi.
Kõik see, mis meie vahel on olnud elab minu sees lõpuni välja. Ma tean, et ma olen täielik põikpea ja mingi ränk tujutseja ja olen jamasid korraldanud, aga tõesti, ma armastan Sind. Kõik need mälestused. Kõik need tülid ja mõttetud vaidlemised, kõik need ilusad hetked, kõik need ilusad sõnad. Need elavad minus igavesti. Sa olid, oled ja jääd mu elus üheks tähtsamaks inimeseks. Hans Kristjan Rodima, ma palun vabandust kõige selle eest, mis ma olen Sinu suhtes valesti teinud ja ütlen aitähh Sulle kõige selle ilusa eest, mis Sa mu ellu tõid. Mitte keegi ei suuda Sind, mitte kunagi asendada. Vähemalt minu jaoks mitte. Oli vaid üks ja ainus Hans ja Sinu sarnast ei tule enam kunagi. I hope You can find Your peace now, I'LL LOVE YOU FOREVER!!!!

mondays are so soo blue

See laul on vist kokku kolm aastat mu lemmiklugu olnud. Kui mul on hea tuju, siis ma kuulan seda, kui mul on halb tuju siis ma kuulan seda. See on lihtsalt nii minu lugu. Boston on lihtsalt nii ilus linn ja ma kohutavalt tahaks minna sinna.
Hullult imelik päev on täna. Midagi pole nagu otseselt halvasti(välja arvatud see, et mu klassivennad mu käe vigaseks lõid palliga ja et ma mingi miljon korda maha kukkusin täna, aga pohhui FML), aga tuju on...selline, ulmeliselt unistav. Tüdimus on lihtsalt nii suur. Mu ainuke soov on praegu see kool ära lõpetada ja siit minema minna. Kasvõi mingiks ajaks. Mitte miski ei hoia mind siin Eestis hetkel kinni. I just need a change, so bad. Nii palju on veel teha ja nii vähe aega selle kõige tegemiseks. Tahaks ausalt juba, et kõik läbi oleks. Raske, raske, aga samas nii kerge. Kavatsen seda lugu nüüd terve tänase õhtu kuulata ja unistada ennast kusagile kaugele, sest mujal on ju alati parem kui siin.

Täna matemaatika tundi kõndides hakkasin telefoni otsima, vaatasin kotti ja avastasin, et mu jogurt oli katki läinud. See kattis kõiki mu õpikuid ja paksu jogurti kihi alt leidsin ka oma telefoni. Veetsin pool tunnist poiste vetsus oma õpikuid ja teisi asju puhastades ja pestes. Oma koti jätsin ma poste vetsu, kuna see haises kohutavalt ja puhastada seda oli võimatu. Asjad panin klassivenna kotti, et päev üle elada. Viimase tunni lõpus kutusin endale isa järgi ja läksin poiste vetustst otti otsima. Vetsu jõudes leidsin, et keegi oli selle prügikasti visanud. Võtsin selle sealt siis ära ja suundusin garderoobi, kus helistas mulle mu isa. Rääkisin temaga, kuid tuli välja, et tema mind ei kuulnud. Avastasin, et mu telefoni mikrofon on katki(btw., mu telefoni ekraan läks kaks kuud tagasi katki), ehk siis avastasin, et mu telefon on tänasest päevast täiesti useless. Thank you God for that wonderful day full of paying karmadebt.FML

patience is the art of hoping

Mitte miski ei tule inimestele kiirelt kätte. Kõik mida soovime peame ise välja teenima ja soovitud objekti suunas pürgima. Inimsesed,kaasaarvatud mina, ei saa tihti aru, et asjadele tuleb anda aega. Kõik mis on loodud Sinuga juhtuma juhtub niikuinii ja kõik mis ei juhtu, ei olegi määratud juhtuma, mitte kunagi. Ei tasu loota, et üksgi asi kukub lihtsalt kätte, ilma higi ja pisarateta, ilma rakse teekonnata. Kui miski siiski juhtub niimodi Sulle kätele langema, siis kaob see samakiirelt või isegi kiiremini kui saabus. Like they say: easy come, easy go. Tasuta lõunaid pole olemas, isegi kui on, siis tegelikult ei ole. Kõigega, mida elus soovime saavutada ja kuhu jõuda, peame ootama. Püüdma ja ootama. Even if it fees rough, peab üritama ja üritama, peab tegema kõike oma unistuste nimel. Asi millele olete nõus käega lööma ei olnud kunagi midagi väärt ja ei omanud mitte mingit tähendust teie jaoks, sest asjad ja inimesed, mis ja kes on tähtsad, nende eest võideldakse. Oma hinge hinnaga, pannakse mängu kõik mis on. Because when you love you give, you give until it hurts...and then...you give some more. Unistuste mitte täitumises võib süüdistada alati vaid ennast. Kõik juhtub vaid tugeva motivatsiooni, tahtmise, jõuekuse ja pingutamise tulemusena. Asi on lõppude lõpuks palju magusam, kui Sa oled selle nimel pingutanud. Lihtsalt tulnud asjad on küll head, kuid ei oma meie jaoks mingit erilist väärtust, neil pole tausta ja me ei oska neid hoida, sest võtame neid liiga kiirelt iseenesestmõistetavalt, kuna vaeva me nende nimel nägema ei ole pidanud. See on nii vale, sest inimene okab asju ja kalleid inimesi hinnata alles siis kui ta on nende nimel pingutanud, näinud vaeva, pürginud kuhugile poole, hoolinud armastanud, võidelnud. This is what life's all about. You have to make sure your dreams, your destinations, your desires and then just go for them, go for them like nothing can't stop you. Inimene ei vääri mitte midagi rohkem, kui neid asju ja inimesi kelle ja mille nimel ta on pingutanud. Kuid kannatlikus on kõige tuum. Pingutustes ja püüdlemises peab olema kannatlikust. Miski ei tule sekundiga ja lihtsalt. Teekond oma unistusteni on raske ja üldsegi mitte sile...kuid selle kõik üle elades on tulemus ikka kuradima magus.

karma's a bitch !!

I believe that everything happens for a reason. People change so that they could learn how to let go. Things go wrong so that you appreciate them when they're right. You believe lies so you eventually learn to trust no one but yourself, and sometimes good things fall apart, so better things could fall together. Ma olen aru saanud, et selleks, et Sul hakkaks hästi minema, peale mingit mõõna perioodi, peab lihtsalt loobuma halvasti ütlemisest, mõtlematust käitumisest ja kõigest muust, mis võiks kuidagi moodi kellegile liiga, haigelt või halba teha. Ühesõnaga, peab käituma hästi nii palju kui võimalik, ehk peab leidma endas need vead ja halvad omadused ja need heaks pöörama, ja seda peab tegema nii, et ise tunned ka ennast parema inimesena. Karma vastu ei saa ja elu on näidanud, et kõik see halb mis juhtub ongi karmavõla pärast. Alguses võib-olla ei saa sellest nii hästi aru, aga kui mõelda, siis mõistad oma karmavõla põhjust. Paremuse poole liikumiseks peaks oma karmavõla kasvõi nulli saama, see oleks juba edusamm, muidugi oleneb kui miinustes, see võlg on. Ühesõnaga, lihtsalt tuleb aru saada, et tahtlikult halvasti käitumine ei vii meid kusagile ja tuleb nagu bumerang suure ja valusa tiiruga ikka meile endale vastu kukalt tagasi ja kui ta juba kord tuleb, siis on see hoop valusam, kui miski muu. Life's a whore, karma's a bitch, but there's nothing for us to do, to change that. We just have to live with the rules those bitches have made for us, and if that means we have to be nice, so let's be nice. If it means we have to do favours, then let's do favours, because doing favours feels good and eventually all the good things we do come back to us and maybe they're even better...

You're asking me am I OK?
NO, I'm not OK!! I'm exhausted. Life is exhaustin. Loving people is exhaustin. Dealing with everyday problems is exhausting. The weather is exhausting. And thinking you've lost someone you love...well that's the most exhausting thing of all. So right now I'm nothing near to being OK. So just don't ask me, if I'm OK, because OK doesn't have a meaning for me right now!!

???????

Ma lihtsalt ei saa aru enam üldse.
Täna tutvusin ühe oma sõbra töökaaslasega, kes rääkis natukene oma armuelust mulle ja ma veendusin ikka ja jälle, et head kutid on ALATII koos nende bitchidega, nende mõttetute ajudeta golddiggeritega, kes elavad sellest, et nad saaksid vinguda ja nende kulda väärt kuttide elud ja pead perse keerata. Head tüdrukud, nemad, aga tahavad ju alati neid bad boy imidšiga kutte ja endamus ajast on nemad stuck selliste munniga mõtlevate idiootide küljes. MIKS SEE NII ON?? Kus on see elu loogika siin?? Umbes, et tuhandest 10 paari on üksteise jaoks loodud(ERANDID) ja head inimesed saavad kokku ja ülejäänud siis elavadki selle "toreda elu räägli" järgi siis võii?? SICK!!
Ja üks asi veel millest ma üldse kohe aru ei saa on need naised ja tüdrukud, keda me kõik rahvakeeli armastame nimetada ühe sõnaga GOLDDIGGERITEKS. Täna tuli jälle ka see teemaks. Ma ei saa üldse aru tüdrukutest kes on ise mingi eriti noored ja siis hakkavad kutiga koos olema ja kutile ette dikteera asju mis neil vaja on ja siis veel vinguvad ja virisevad kaa ja ei ole asjadega rahul. Annad näpu võtavad käe. Annad käe võtavad pool keha. Tänamatud, ülbed vinguvad, endast liiga heal arvamusel olevad tüdrukud. Naine ei tohiks mitte kunagi langeda nii madalale, et mehe kõrval olles ta käib ja palub meest, et viimane talle asju ostaks. No missasja, naine peab olema mehe kõrval iseseisev, naisel peab olema omaenda rahakott. Mitte elama ala stiilis, et : "musiii, mul oleks uuusi teksaseid vaja!!" või "musiiiii, vaata nii ilus kleit, ostamee mulleeeee" . Ahhh, how humiliating iss thatt!! Okei, muidugi on normaalne saada oma mehelt kingitusi ja need vastu võtta, aga naine peab siiski olema iseseisev. You should want him, not NEED him. Mees peab olema armastuse eesmärgil, mitte rahalaeva eesmärgil. Naised peaksid ennast rohkem austama ja hindama ja aru saama kui alandlik ja mitteväärikas selline kätumine on ja mehed peaksid sellistest nastest eemale hoidma. Nad ei oska hinnata teie armastust, pingutusi ja kõike muud, sest nad on ainult ühe asja peal väljas - SAAMISE. Kui nad ei saa, siis nad vinguvad, kui nad saavad, siis nad vinguvad.
Eluu on siiski ikka vägaa bitchh, unfairr ja nõme väga tihti. Inimesed, kes väärikisid maailma õnne, on õnnetud ja inimesed, kes ei oska mitte midagi hinnata, saavad asju mille vaatamist nad isegi ei vääri.
What I want to see is a little more honesty, more equalty, much more fairness & huge quantities of happiness !!

What goes around comes around...

...ilmselgelt vastab see ütlus tõele ja alati ongi niimodi. Kõik see mis Sa oled teinud elus halba tuleb ükskord ikka kõik Sulle tagasi selga ja isegi hullemini. Lihtsalt siinkohal tekn küsimus, et kui me käitume halvati tahtmatult ja ise märkamata, kas siis peaks see meile tagasi tulema?! Kas see on võrdväärge kõige muuga või polegi lihtsalt vahet mida teed, et kõik ongi õige hte patta panna. Sellesuhtes, et kahjuks jah on elu näidanud, et isegi iga väike apsak maksab Sulle valusalt elus kätte, see tähendab, et me ei tohiks eluaja jooksul ühtegi viga teha, et elada rahuliku ja normaalset elu. Aga samas, kas see on see mida me tahame? Kas elu ei muutuks siis mitte liiga igavaks? Tegelikult, ei saagi ju nii elada...ilma vigadeta, sest ükskõik mida teha ikkagi tekib elus neid situatsioone, kus läheb halvasti ja siis hakkad mõtlema, et miks see juhtus ja siis meenub paar apsakat mis on tehtud minevikus ja siis saadki aru, et see on kõik selle eest. Ühesõnaga, elu ongi üks surnud ring, sest, et tahesttahtmata on kõik omavahel lõpuks seotud. Kõik inimesed, kõik asjad ja tegevused. Me ise ei teagi seda, aga tihti tuleb välja niipalju asju mis langevad kokku ja on omavahel seotud, et jube. Näiteks, kui rääkida suhetest. Võtame, et on üks poiss kes tahab ühte tüdrukut, aga see tüdruk teda ei taha, aga see tüdruk tahab kedagi teist ja see keegi teine tahab kedagi kolmandat ja see ongi surnud ring, sellepärast et Sa teed kellegile tahtmatult haiget ja saad selle tagasi. Keegi kannatab Sinu pärast ja sellepärast pead Sina ka mingil ajahetkel oma elust kannatama, isegi, kui see valu mida Sa kellegile põhustanud oled on tahtmatult tekitatud. Ja selliseid situatsioone ja näteid on maailmas veel niii palju, see oli lihtsalt kõige lihtsam kohe omastkäest tuua. Kuid samas, mitte mingil juhul ei tohi teha inimestele asju mida endale ei taha, ma mõtlen just asju, mida saad ise kontrollida, kellegile mellega haiget teha, valetada, kuritarvitada kellegi usaldust. Kõige tähtsam ongi see, et ärge tehke inimestele meelega haiget, sellest tuleb hoiduda, sest once you know the feeling you just couldn't want anybody else to feel the same way ja kui tahad siis oled Sa lihtsalt üks südametu ja halb inimene.
Edasi rääkides, aga elust ja vigadest, siis ei tasu käia ringi ja järgida igat oma sammu, et mitte mingi hinna eest vigu ei teeks.Elu ei saa elada ilma vigadeta, nii jääb elu lihtsalt elamata, sest EKSIMINE ON INIMLIK ja, et elada, peame olema inimlikud. We've been too conditioned to not make mistakes, but I can't live that way!!!
xoxoxo, G!!!

beautiful sunny day

Ärkasin üles kohutava pea ja kohuvaluga kaheksa ajal. Väljas oli jällle niii palju lund ja päikest polnud ja üldse ei olnud kuidagi ilm väga tujutõstev arvestades mu tervisliku seisu. Võtsin peavalurohu ja üritasin edasi magada. Järgmine hetk tegin silmad lahti kell pool 12 ja mis ma näen, PÄIKE PAISTAB!!! ilus ilus ilus... tuju tõusis, peavalu oli kadunud. Otsustasin vahvleid tegema hakata. Tegin taigna millest poole ma toorelt ära sõin:D ja asusin tegema. Super head tulid. Nautsin kohvi ja ilma. Siis mõtlesin kella kolme ajal, et tulen siiski korraks arvutisse ja mis ma näen, mu sõber on saatnud mulle scrapi, et otsustas mu pildi veits tuunuda, või noh seda ümberjoonistada mingite oma teemadega mida ta teeb :D ehk tegi veits kunsti minu pilti kasutades ja see oli lihtsalt nii armas ja tegi mu tuju veel paremaks. Nii vähe on vaja tegelikult, et inimest õnnelikuks teha ja et tuju tõsta. Sellised väiksed asjad loevad nii palju, sellisd väiksed südamest tulnud asjad. Igastahes, AITÄHH MARTTI, so sweet of you!!
Hullult loodan, et täna ei kehti see seadus, et ainult pool päeva saab hästi minna(nagu mul tavaliselt, et kui hommikupoolik on hea sis õhtul läheb midagi perse, või vastupidi), kuna täna on vastlapäev, siis võiks ju üks tore püha pereseltsis ka hästi minna. Head vastlapäeva kõigilee ja nautige neid ilusaid talvepäevi, Eestis on neid jubevähe as we all knoww!!
xoxo, G!

everything will be OK in the end and if it's not OK, it's just not the end

Eile pidasin parima sõbrannaga päris tõsise vestluse maha ja see pani mõtlema mind jälle selle peale, et miks on need sellised hetked vahepeal nagu on. Need nö. mõõnaperioodid, kus mõtled, et kõik on nii hull, et enam hullemaks minna ei saa ja siis juhtub ikka midagi hullu ning tekibki see täiesti jõuetu tunne, et ei olegi nagu enam isu midagi edasi teha. Lõpetad mingis surnud punktis, edasi liikuda ei oska ja mõtled, et täiesti lõpp, kõik on täiesti perses. Tegelt ei ole nii, see läheb üle ja kõik läheb paremaks, aga samas võib täiesti kindel olla, et neid hetki tuleb elus veel väga palju. Lihtsalt I believe that everything is happening for a reason, et noh, kõik on milleksgi ikkagi lõpuks hea. Isegi kui on mingi hetk see periood, see täielik langus, siis tuleb endale selgeks teha, et igale langusele järgneb tõus. Selles ei tohi kahelda!! See ei pruugi juhtuda täna, homme, kuu aja pärast, see võib isegi võtta aega mitmeid kuid, aga lihtsalt, peale kõiki jamasid oleme jälle palju tugevamad ja saame veel sirgema seljaga edasi minna. Saame endale öelda since I made it here, I can make it everywhere. Sest nii ongi.
Üks asi, mis minu puhul on veel väga jube omadus on see, et tuleb suuta enda jaoks prioriteedid paika panna ja erinevad valdkonnad eraldi hoida. Näiteks, et kui ühes valdkonnas läheb halvasti, siis tuleb see täiesti eraldi hoida teistest valdkondadest. Ma ise tean hästi, et see on vale, aga ma alati ikkagi käitun nii. Ma lasen liiga palju ühtedel probleemidel teisi valdkondasid mõjutada. Üritan väga sellest lahti saada, aga ega vist ei õnnestu. Pluss siis veel muidugi see, et tuleb aru saada, et need asjad mis elus hästi ei lähe, ei peagi järelikult minema, some things just ain't meant to be. Isegi, kui hetkel tundub, et ei kujuta ette mis saab kui läheb kõige hullemat moodi, siis lõpuks saame ikka ju aru, et see pidigi nii minema, et see ei olnudki loodud teistmoodi minema. Ma usun tugevalt saatusesse ja see määrab kõik, seda ei saa muuta. Lihtsalt peame sellega leppima ja suutma oma elu nii elada, et oleksime sellega rahul. Sest, et what's the use of always complaning about your life, we have to live it with joy and never regret any second of it. Hetkede kahetsemine on kõige lollim asi üldse, nagu ma ütlesin, kõik juhtub millegi pärast ja iga asi on milleksgi hea, ehk ei tasu kahetseda asju mis tehtud on, sest, et lõipuks saame aru, et see siiski oli milleksgi hea!!

there's no past tense in love, you either love them or you never did

Kui tõsi saab üks lause üldse olla?!!
Lihtsalt viimasel ajal on nii palju juhtunud ja see lause märgib mu elus ikka nii suurt rolli. Kõik mingid mõttetud tülitsemised ilma asjata ja kõik muu. Iga kord kui ma kellegiga tülli lähen, siis ma mõtlen selle lause peale, sest tõesti, ei saa olla ju nii, et Sa armastad kedagi ja siis üleöö enam ei armasta. Lihtsalt mingi hetkeviha võtab Sinus võimust ja siis arvadki, et kõik mida oled kunagi kellegi vastu tundnud on kadunud. See ei käi nii!! Mitte keegi ei ole ideaalne, eksimine ON inimlik ja kõik teevad vigu ja kui Sa armastad oma inimesi piisavalt ja siiralt ja Su armastus ei ole mingi feik pask siis Sa annad andeks, sest elus käivad asjad nii. Mis kasu on lihtalt mingist mõttetust viha pidamisest ja oma kallite inimeste selja taga nendest halvasti rääkimisest kuigi tegelikult ei mõtle nii. Kui Sulle on haiget tehtud, milleks laskuda nii madalale ja teha samamoodi, lihtsalt mingi kättemaksu pärast?! See on ju lihtsalt nii ebavajalik. Lähedasi inimesi tuleb hoida ja kaitsta ja probleemidest tuleb üle saada koos. Mina võin täiesti südamest öelda, et kõik inimesed kellele ma olen kunagi saanud öelda neid kolme tohutult suure tähendusega sõna, võin öelda neile neid ka praegu. Ja vahemaaa ei mängi armastuses ka mingit rolli, see kui Sa pole inimest näinud kuu, kaks, kolm, kas see on piisav põhjus öelda, et ma enam ei armasta teda? EI, sest tegelikult armastad ikka. See ei olene ajavahemikust kaua te näinud pole või sellest, et üks inimene elab ühes Eesti otsas ja teine teises, või isegi, et üks elab ühes riigis teine teises. SO WHAT?! Armastus on armastus!!!! And who says it has to be always nice and easy?! Love is a course and the course of a true love never runs smooth....lihtsalt tuleb kõik üle elada, sest kui orei ela probleeme üle, siis see ei ole mingi armastus, sest armastuses EI OLE mineviku vormi. Armastus ei kao ära ja kui kaob, siis ei ole seda kunagi olnudki!!!