mondays are so soo blue

See laul on vist kokku kolm aastat mu lemmiklugu olnud. Kui mul on hea tuju, siis ma kuulan seda, kui mul on halb tuju siis ma kuulan seda. See on lihtsalt nii minu lugu. Boston on lihtsalt nii ilus linn ja ma kohutavalt tahaks minna sinna.
Hullult imelik päev on täna. Midagi pole nagu otseselt halvasti(välja arvatud see, et mu klassivennad mu käe vigaseks lõid palliga ja et ma mingi miljon korda maha kukkusin täna, aga pohhui FML), aga tuju on...selline, ulmeliselt unistav. Tüdimus on lihtsalt nii suur. Mu ainuke soov on praegu see kool ära lõpetada ja siit minema minna. Kasvõi mingiks ajaks. Mitte miski ei hoia mind siin Eestis hetkel kinni. I just need a change, so bad. Nii palju on veel teha ja nii vähe aega selle kõige tegemiseks. Tahaks ausalt juba, et kõik läbi oleks. Raske, raske, aga samas nii kerge. Kavatsen seda lugu nüüd terve tänase õhtu kuulata ja unistada ennast kusagile kaugele, sest mujal on ju alati parem kui siin.