Kallis, Hans...

...ma tahan, et Sa teaks, ükskõik, kui kaugel Sa ka ei oleks, et ma armastan Sind. Ma armastan Sind väga palju ja see ei muutu mitte kunagi.
Kõik see, mis meie vahel on olnud elab minu sees lõpuni välja. Ma tean, et ma olen täielik põikpea ja mingi ränk tujutseja ja olen jamasid korraldanud, aga tõesti, ma armastan Sind. Kõik need mälestused. Kõik need tülid ja mõttetud vaidlemised, kõik need ilusad hetked, kõik need ilusad sõnad. Need elavad minus igavesti. Sa olid, oled ja jääd mu elus üheks tähtsamaks inimeseks. Hans Kristjan Rodima, ma palun vabandust kõige selle eest, mis ma olen Sinu suhtes valesti teinud ja ütlen aitähh Sulle kõige selle ilusa eest, mis Sa mu ellu tõid. Mitte keegi ei suuda Sind, mitte kunagi asendada. Vähemalt minu jaoks mitte. Oli vaid üks ja ainus Hans ja Sinu sarnast ei tule enam kunagi. I hope You can find Your peace now, I'LL LOVE YOU FOREVER!!!!

mondays are so soo blue

See laul on vist kokku kolm aastat mu lemmiklugu olnud. Kui mul on hea tuju, siis ma kuulan seda, kui mul on halb tuju siis ma kuulan seda. See on lihtsalt nii minu lugu. Boston on lihtsalt nii ilus linn ja ma kohutavalt tahaks minna sinna.
Hullult imelik päev on täna. Midagi pole nagu otseselt halvasti(välja arvatud see, et mu klassivennad mu käe vigaseks lõid palliga ja et ma mingi miljon korda maha kukkusin täna, aga pohhui FML), aga tuju on...selline, ulmeliselt unistav. Tüdimus on lihtsalt nii suur. Mu ainuke soov on praegu see kool ära lõpetada ja siit minema minna. Kasvõi mingiks ajaks. Mitte miski ei hoia mind siin Eestis hetkel kinni. I just need a change, so bad. Nii palju on veel teha ja nii vähe aega selle kõige tegemiseks. Tahaks ausalt juba, et kõik läbi oleks. Raske, raske, aga samas nii kerge. Kavatsen seda lugu nüüd terve tänase õhtu kuulata ja unistada ennast kusagile kaugele, sest mujal on ju alati parem kui siin.

Täna matemaatika tundi kõndides hakkasin telefoni otsima, vaatasin kotti ja avastasin, et mu jogurt oli katki läinud. See kattis kõiki mu õpikuid ja paksu jogurti kihi alt leidsin ka oma telefoni. Veetsin pool tunnist poiste vetsus oma õpikuid ja teisi asju puhastades ja pestes. Oma koti jätsin ma poste vetsu, kuna see haises kohutavalt ja puhastada seda oli võimatu. Asjad panin klassivenna kotti, et päev üle elada. Viimase tunni lõpus kutusin endale isa järgi ja läksin poiste vetustst otti otsima. Vetsu jõudes leidsin, et keegi oli selle prügikasti visanud. Võtsin selle sealt siis ära ja suundusin garderoobi, kus helistas mulle mu isa. Rääkisin temaga, kuid tuli välja, et tema mind ei kuulnud. Avastasin, et mu telefoni mikrofon on katki(btw., mu telefoni ekraan läks kaks kuud tagasi katki), ehk siis avastasin, et mu telefon on tänasest päevast täiesti useless. Thank you God for that wonderful day full of paying karmadebt.FML

patience is the art of hoping

Mitte miski ei tule inimestele kiirelt kätte. Kõik mida soovime peame ise välja teenima ja soovitud objekti suunas pürgima. Inimsesed,kaasaarvatud mina, ei saa tihti aru, et asjadele tuleb anda aega. Kõik mis on loodud Sinuga juhtuma juhtub niikuinii ja kõik mis ei juhtu, ei olegi määratud juhtuma, mitte kunagi. Ei tasu loota, et üksgi asi kukub lihtsalt kätte, ilma higi ja pisarateta, ilma rakse teekonnata. Kui miski siiski juhtub niimodi Sulle kätele langema, siis kaob see samakiirelt või isegi kiiremini kui saabus. Like they say: easy come, easy go. Tasuta lõunaid pole olemas, isegi kui on, siis tegelikult ei ole. Kõigega, mida elus soovime saavutada ja kuhu jõuda, peame ootama. Püüdma ja ootama. Even if it fees rough, peab üritama ja üritama, peab tegema kõike oma unistuste nimel. Asi millele olete nõus käega lööma ei olnud kunagi midagi väärt ja ei omanud mitte mingit tähendust teie jaoks, sest asjad ja inimesed, mis ja kes on tähtsad, nende eest võideldakse. Oma hinge hinnaga, pannakse mängu kõik mis on. Because when you love you give, you give until it hurts...and then...you give some more. Unistuste mitte täitumises võib süüdistada alati vaid ennast. Kõik juhtub vaid tugeva motivatsiooni, tahtmise, jõuekuse ja pingutamise tulemusena. Asi on lõppude lõpuks palju magusam, kui Sa oled selle nimel pingutanud. Lihtsalt tulnud asjad on küll head, kuid ei oma meie jaoks mingit erilist väärtust, neil pole tausta ja me ei oska neid hoida, sest võtame neid liiga kiirelt iseenesestmõistetavalt, kuna vaeva me nende nimel nägema ei ole pidanud. See on nii vale, sest inimene okab asju ja kalleid inimesi hinnata alles siis kui ta on nende nimel pingutanud, näinud vaeva, pürginud kuhugile poole, hoolinud armastanud, võidelnud. This is what life's all about. You have to make sure your dreams, your destinations, your desires and then just go for them, go for them like nothing can't stop you. Inimene ei vääri mitte midagi rohkem, kui neid asju ja inimesi kelle ja mille nimel ta on pingutanud. Kuid kannatlikus on kõige tuum. Pingutustes ja püüdlemises peab olema kannatlikust. Miski ei tule sekundiga ja lihtsalt. Teekond oma unistusteni on raske ja üldsegi mitte sile...kuid selle kõik üle elades on tulemus ikka kuradima magus.

karma's a bitch !!

I believe that everything happens for a reason. People change so that they could learn how to let go. Things go wrong so that you appreciate them when they're right. You believe lies so you eventually learn to trust no one but yourself, and sometimes good things fall apart, so better things could fall together. Ma olen aru saanud, et selleks, et Sul hakkaks hästi minema, peale mingit mõõna perioodi, peab lihtsalt loobuma halvasti ütlemisest, mõtlematust käitumisest ja kõigest muust, mis võiks kuidagi moodi kellegile liiga, haigelt või halba teha. Ühesõnaga, peab käituma hästi nii palju kui võimalik, ehk peab leidma endas need vead ja halvad omadused ja need heaks pöörama, ja seda peab tegema nii, et ise tunned ka ennast parema inimesena. Karma vastu ei saa ja elu on näidanud, et kõik see halb mis juhtub ongi karmavõla pärast. Alguses võib-olla ei saa sellest nii hästi aru, aga kui mõelda, siis mõistad oma karmavõla põhjust. Paremuse poole liikumiseks peaks oma karmavõla kasvõi nulli saama, see oleks juba edusamm, muidugi oleneb kui miinustes, see võlg on. Ühesõnaga, lihtsalt tuleb aru saada, et tahtlikult halvasti käitumine ei vii meid kusagile ja tuleb nagu bumerang suure ja valusa tiiruga ikka meile endale vastu kukalt tagasi ja kui ta juba kord tuleb, siis on see hoop valusam, kui miski muu. Life's a whore, karma's a bitch, but there's nothing for us to do, to change that. We just have to live with the rules those bitches have made for us, and if that means we have to be nice, so let's be nice. If it means we have to do favours, then let's do favours, because doing favours feels good and eventually all the good things we do come back to us and maybe they're even better...

You're asking me am I OK?
NO, I'm not OK!! I'm exhausted. Life is exhaustin. Loving people is exhaustin. Dealing with everyday problems is exhausting. The weather is exhausting. And thinking you've lost someone you love...well that's the most exhausting thing of all. So right now I'm nothing near to being OK. So just don't ask me, if I'm OK, because OK doesn't have a meaning for me right now!!