igaühe õnn on kordumatu

Nonii, kirjand oli, otsustasin siis sellel kurikuulsal õnneteemal kirjutada. Ma ei jäänud eriti rahule, kuigi selle õnne teema kohta on mul ikka täiega mõtteid kogu aeg olnud. Ma lihtsaltolen aru saanud, et suhtumine, väärtushinnangud ja see kuidas oma elu elada mõjutavad ikka konkreetselt ülipalju seda, kas oled õnnelik või ei. Pessimism ei vii kusagile, midagi sellest paremaksküll ei lähe. Selleks, et enda õnn leida tuleb ise tegutseda ja vaeva näha ja olla rohkem vastuvõtlikum õnnele. Elu on niikuinii räige libu, aga elama peab ju ja seda aega on meile siin niigi vähe aintud. Seda aega peaks kasutama ära hoopis elu õnnelike ja ilusate hetkede väärtustamiseks ja mis kõige tähtsam PEAB väärtustama, hoidma ja hindama endale kalleid ja armastatud inimesi, sest you never know. Lihtsalt ühe ainsa silmapilgutusega võib saatus kaardid nii ritta panna, et lihtsalt keegi, keda võtsid iseenesest mõistetavalt , on lihtsalt kadunud ja võib-olla isegi igaveseks. You never know what you got, until what you got is gone. Ja kuna inimesed juba seda teavad nii hästi, siis selel järgi peaksgi elama. õppima teiste vigadest ja otseloomulikult ka enda vigadest. Kuna elu kestab vaid hetk, siis on ka see õnn mis meile siin elamiseks antud väga üürike. Nautiga iga ilusat hetke. Nautige kevadpäevi. Nautige päikest, oma sõpru, inimesi keda armastate, oma peret ja kõike muud ilusat. Blokeerige ära kõik mis on halb ja kuri ja võtke rohem ja julgesti vastu õnne ja rõõmu ja ilusaid asju. Neid on siin ilmas niigi vähe.

PS! Jah ma tean, I'm soo full on suhshine ja kevad on mind väga äkiliselt rünnnanud ja mu mõttemaailm on tänu sellele ülimalt positiivseks muutunud, aga see on vist ainult hea :)

xoxo, G